Austria koolisüsteemi alused ehk kuhu me oma lapse paneme õppima?

Austria koolistruktuur erineb põhimõtteliselt sellest raamistikust, millega oleme harjunud Ungari avaliku hariduse süsteemis. Paljud ungari vanemad on raskustes, kuna neil puudub piisav informatsioon, et otsustada, millisesse kooli pärast kolimist minna.

Koolikoha valimine, koolide hindamine ja võimaluste hindamine on samuti sage teema meie Facebooki grupis. Kuna iga vanem tahab oma lapsele parimat, ei ole kahtlustki, kui oluline on selle teema kohta informatsiooni koguda. Grupi liikmete palvel oleme koostanud teadmistepõhise juhendi, mida soovitame soojalt igale Austriasse kolivale Eesti perele.

Austria hariduse põhimõtted

Enne koolide üksikasjalikku tutvustamist tahaksime mõne lausega illustreerida, mida austerlased ise oma koolisüsteemist ja selle eesmärkidest arvavad. Riigi seisukoht selles küsimuses on kättesaadav saksa keeles Bundesministerium veebilehel.

Selle sõnastuse kohaselt on Austria hariduse peamine eesmärk tagada, et õpinguid lõpetavad noored täiskasvanud on täpselt teadlikud oma võimetest ning saavad omandada teadmisi, mis toetavad nende kutselist elu. Haridus on oluline tegur, mis annab kodanikele vajaliku teadmistepõhja ühiskondlikuks, majanduslikuks ja kultuuriliseks eluks. Individuaalsete võimete ja vajaduste arvestamine mängib Austrias samuti märkimisväärset rolli.

Austria Koolide Tüübid

Lapsed, nagu Eestis, muutuvad tavaliselt kooliküpseks 6-7-aastaselt, kui nad alustavad õpinguid. Oluline teave: lasteaed on kohustuslik ainult aastal enne esimest kooliaastast, ja vanemad võivad otsustada lapsi kuni selleni kodus hoida. Ametlike määruste kohaselt peab iga laps, kes saab selle aasta 31. augustiks 5-aastaseks, käima lasteaias 20 tundi nädalas, mis tähendab vähemalt 4 päeva. Ettevalmistav aasta on suunatud tulevaste õpilaste koolisüsteemi integreerimisele, rõhuga saksa keele oskuste arendamisel.

Nad saavutavad selle mitmesuguste mänguliste tegevuste kaudu. Mõnel juhul on võimalik lasteaiast vabastamine, näiteks puude, erinevate terviseprobleemide või asutuse külastamise füüsiliste piirangute tõttu. Lasteaia ja elukoha vaheline kaugus võib samuti olla viimase põhjuseks. Teatud asjaoludel on võimalik ka koduõpe, kuid peab olema tõestatud, et laps on perekondlikus sidemes piisavalt hästi omandanud saksa keele ning eraldi haridust enne kooli ei vajata. Kui tekib veel küsimusi, saab abi kohalik omavalitsus (Gemeinde).

Algkool

Volksschule on esimene haridusasutus, kuhu lasteaiast saabunud lapsed alustavad oma õpinguid. Koolivalmidust hinnatakse Austrias spetsiaalsete meetoditega, kuid arvestatakse ka lasteaia tagasisidega. Tulemused näitavad, millistel aladel laps veel arenguruumi vajab. Koolivalmiduseta lapsed ei jää lasteaeda, vaid läbivad täiendava ettevalmistusaasta. See võib toimuda eraldi klassis või 1. või 2. klassis. Koolivalmiduseta lapsed õpivad oma õppekava järgi. Kõik see on väga kasulik, kuna lapsed saavad 1-2 aastat lisaaega oma õpinguteks hästi valmistuda.

Õpilased käivad tavaliselt Volksschule’is 6. kuni 10. eluaastani. On olemas 1., 2., 3. ja 4. klassi tasemed, kus kasutatakse A, B, C ja täiendavaid klassi tähistusi, sarnaselt Ungariale. Volksschule vastab algkooli alumistele klassidele. Suuremates linnades saab kõiki nelja Volksschule’i klassi õppida ühes kohas, samas kui külades tuleb sageli ressursse jagada, mistõttu on võimalik, et laps võib õppida 1. ja 2. klassi ühes koolis ning 3. ja 4. klassi teises.

Laste õpetamise ülesannet täidab tavaliselt klassijuhataja, kuid võib juhtuda, et teatud spetsialiseeritud aineid või usuõpetust annavad erinevad juhendajad. Õpetajate kõrval on ka abistajad, kes aitavad õpilasi, kes on õppimises maha jäänud. Lapsed, kes ei valda saksa keelt hästi või üldse mitte, saavad saksa keelt õppida DAZ (saksa keel võõrkeelena) tundides spetsiaalse õpetaja abiga. Välismaalastest lapsed teevad kooli registreerimisel MIKA-D testi, kus hinnatakse nende keeleoskust. Tulemusest sõltuvalt saavad nad koolis keeletoetust. Lisaks paigutatakse nad erilisse staatusesse (Außerordentlicher), mis võib kesta kuni kaks aastat. Sel ajal nad hindeid ei saa, eesmärgiga aidata neil võimalikult kiiresti haridussüsteemi integreeruda ja tundides osaleda.

Rahvakoolis lõpevad tunnid kell 11:30 kuni 12:30, ja lapsed, kelle vanemad on taotlenud pikapäevarühma (täispäevakool), võivad olla järelevalve all kuni kell 16:00-17:00. Meie väike poeg on rahvakooli 4. klassis ja talle meeldib käia täispäevakoolis. Siin saab ta lõunat ja eine, ning neil on palju sise- ja välitegevusi. Kohustusliku õppetunni järel, kus nad teevad kodutöid, on vabalt valitud programmid.

Mõned mõtted hindamisest. Meie poja koolis kirjutavad nad harva kontrolltöid. Kontrolltööd ja tunnikontrollid on siin tundmatud ning õpetaja tavaliselt näitab kasutatava rakenduse kaudu, millal aastal oodata kontrolltööd. Enne igat eksamit teavitab ta eraldi vanemaid teemadest, mida tasuks üle vaadata. Parim hinne Austrias on 1, seejärel tuleb 2 ning nii edasi kuni 5-ni. Tänaseni on meil raske harjuda, kui laps tuleb koju ja ütleb, et sai kontrolltööle 1. Sümboolselt, kuna neid veel ametlikult ei hinnata. On ka lastevanemate koosolekuid (Elternabend) ja päevi, mil õpetajad räägivad iga vanemaga eraldi lapse koolisooritusest. Ungari vanematele on kasulik osata saksa keelt vähemalt algtasemel, sest mitte iga õpetaja ei räägi inglise keelt.

Mis võiks meile eestlastele huvitav olla, on söömisharjumused koolis. Meie poja koolis ei ole suhkrujoogid ja maiustused lubatud; nad eelistavad, kui kodust kaasa toodud lõunasöök (Jause) on rikas köögiviljadest ja puuviljadest. Lõuna koosneb kahest käigust ning salat ja marineeritud kurgid on alati asetatud supile ja põhiroale kõrvale. Mõnikord on lubatud väike magustoit ning vahel on hamburgerite ja pitsa päevad. Veega serveeritakse toidud, kuid esmaspäevadel ja neljapäevadel võivad nad valida ka karastusjookide seast. Nad võivad ise endale suppi ja marineeritud kurke serveerida ning põhiroaga saavad natuke abi.

Mittelschule

10–14-aastased õpilased käivad Mittelschule’is vahetult pärast 4. klassi lõpetamist Volksschule’is. Mittelschule paneb suurt rõhku õpilaste võimetele kohandatud klassifitseerimissüsteemile. Võimekuspõhine kategoriseerimine algab Mittelschule’i teisest aastast. Sellel on kaks peamist sammast: Standard AHS ja standardtase. Need hõlmavad kolme kohustuslikku ainet: matemaatikat, saksa keelt ja üht esimest võõrkeelt.

Standardne AHS praktiliselt vastab põhikooli alamastme haridussüsteemile, esindades kõrgemat taset Mittelschule’i sees. Kui laps paigutatakse teises aastas sellele tasemele, kuid ei suuda hiljem mingil põhjusel sellega kaasa minna, viiakse ta üle Standardgruppi, kus talle antakse vastavalt uus hinnang. Kahe taseme erinevuse mõistmiseks on parim tulemus Standardgrupis võrdne ainult keskmise tulemusega Standard AHS-is. Igal juhul hinnatakse õpilasi mõlemal tasemel viie palli süsteemis. Neljanda aasta lõpuks, MS-i lõpetades, saab iga laps olla teadlik oma võimetest ja vastavalt sellele suunata end kas kõrgematesse koolidesse või töömaailma.

Sarnaselt Volksschule’ga toimuvad ka MS-is lastevanemate ja õpetajate vestlused, kus õpetajad räägivad suuliselt, kuidas laps asutuses toime tuleb. Tähelepanekute korral teavitavad nad vanemaid võimalikest muudatustest, mida võiks teha. Mittelschule’s on tavaliselt olemas ka pikapäevarühm, seega kui me ei taha last pärastlõunal kodus hoida, saame kasutada täispäevakooli võimalust.

Polütehnikum

Polütehnikum on kool õpilastele, kes pärast Mittelschule lõpetamist pole veel kindlalt otsustanud, millist elukutset nad soovivad valida. Üheaastase õppeperioodi jooksul saavad õpilased ülevaate erinevatest elukutsetest, mida konkreetne polütehnikum pakub. Erialaline põhiõpe algab tavaliselt teisel semestril. Õppeaasta esimene etapp on mõeldud selleks, et õpilased saaksid otsustada, millised elukutsed võiksid neile teiseks semestriks sobida.

Õpilased saavad üldiselt valida seitsmest peamisest õppesuunast vastavalt oma huvidele. Lisaks sisaldab tunniplaan ka matemaatikat, saksa keelt, võõrkeele oskusi ja majandust. Samuti on võimalus laiendada kättesaadavate õppesuundade loendit, kui piisav arv õpilasi on huvitatud ja kool suudab käivitada õpilaste poolt soovitud koolituse. Õpingute lõpetamisel saavad õpilased astuda kutsekooli ilma eraldi vastuvõtuprotsessita.

Berufschule – kutseõppekool Austrias

Kutseõpe on osa duaalsest õppesüsteemist Austrias. See haridusmudelis ühendab töökohal praktiseerimise ja koolihariduse. Õpilased võivad siia õppima asuda pärast põhikooli lõpetamist, umbes 15-aastaselt. Praktikale orienteeritud õpe kestab tavaliselt 2-4 aastat, kusjuures enamiku elukutsete jaoks piisab kolmest aastast.

Õpilased saavad lõpueksamil valida peaaegu 200 õpitavast kutsealast. Teoreetiline eksamiosa pole vaja sooritada, kui õpilane on viimase õppeaasta edukalt lõpetanud, sel juhul tuleb sooritada ainult praktiline eksam. Kuna õpilased töötavad juba õpingute ajal, saavad nad ka sissetulekut teenida. Lisaks saavad nad ellu astuda väärtuslike töökogemustega.

Lühiülevaade kutsehariduse teise astme ja kõrghariduse koolidest

Õpilased jõuavad kutseõppekeskustesse (BMS – Berufsbildende mittlere Schulen) pärast Mittelschule’i või polütehnilise kooli lõpetamist. Mittelschule’ist tulevad õpilased peavad tavaliselt sooritama sisseastumiseksami. On mõningaid õppeprogramme, kus eksam on kohustuslik isegi polütehnilise tunnistusega.

Kutseõppekoolid kestavad 1-4 aastat, sõltuvalt õppevaldkonnast. 1-2 aasta pikkused BMS programmid pakuvad ainult põhilist kutseõpet ilma keskhariduse diplomita. Pikema õppeperioodi lõpus sooritavad õpilased ka kutseeksami. Peamised õppevaldkonnad hõlmavad tehnilist, kaubanduslikku, majanduslikku, moodi, toitlustus- ja sotsiaalprofessioone. BMS-is koolitatakse ka pedagoogilisi abistajaid ja meditsiiniõdesid. On võimalus sooritada kutsekeskkooli eksam ja seejärel ülikooli kandideerida. See ei ole kohustuslik, kuna on ameteid, mille jaoks see koolitus juba piisav on.

BHS (Berufsbildende höhere Schulen) ehk kutseõppekool on viieaastane programm, kuhu õpilased tulevad põhikooli (AHS) või Mittelschule’i või polütehnilise kooli järel. Võimalik, et sisseastumisel on vaja sooritada sisseastumiseksam. Siin toimub ka tulevaste õpetajate, kasvatajate, äriprofessionaalide ja inseneride põhiõpe, kust nad saavad edasi minna ülikooli või kolledžisse. Siin omandatud teadmisi tunnustavad kõik Austria kõrgharidusasutused. Õpilased sooritavad kutselise lõpueksami ja koostavad diplomitöö. Diplomitöö peab olema üles ehitatud mingile kutsealasele probleemile.

Austria keskharidus

Meil on juba mõningane isiklik kogemus põhikooli haridusega. Kuna meie väike poeg lõpetab 4. klassi Volksschules, peaks ta järgmisel aastal minema gümnaasiumi või Mittelschule’sse. Me otsustasime, et ta peaks selle aasta kordama, et saada kindlamad keele alused. Külastasime ka kohaliku gümnaasiumi direktorit, kes ei tahtnud meie poega vastu võtta tema “Außerordentlicher” staatuse tõttu. Gümnaasiumi astumise põhinõudeks on “hea” või “väga hea” hinne saksa keeles. Kuid meie poeg ei saanud sel aastal staatuse tõttu hindeid. Paljud välismaa õpilased lõpetavad seetõttu Mittelschule’is, kus nad peavad ise oma edasise hariduse eest hoolt kandma.

On ka keskkoole, mis korraldavad eraldi sisseastumiseksameid. Austria keskkoolid jagunevad kaheks osaks, alumiseks (AHS) ja ülemiseks gümnaasiumiks (ORG). Mõlemad on neljaaastased programmid ning õpilased sooritavad lõpueksamid ülemise taseme lõpus ning lähevad tavaliselt edasi ülikooli. Üldhariduslike keskkoolide kõrval on ka spetsialiseeritud reaalgümnaasiumid, mis pööravad suuremat tähelepanu teaduslikele teadmistele. Majanduslikel reaalgümnaasiumitel saavad õpilased süveneda majandustemaatikasse praktilise suunitlusega hariduse raames.

Koolikohustus Austrias

Nagu varem mainitud, peavad lapsed käima kogukondlikes asutustes lasteaia viimasel aastal, mõne erandiga. Kohustuslik haridus algab 6-aastaselt, kuid see ei tähenda, et iga kuueaastane on kooliks valmis.

Kohustuslik haridus kestab kuni 15. eluaastani, mis võib tekitada väljakutseid Austriasse saabuvate ungari perekondade jaoks, kellel on selles eas lapsed. Kuigi meil pole isiklikku kogemust, oleme kuulnud palju lugusid 15-aastastest või vanematest ungari lastest, keda ei võeta vastu nende soovitud kooli, kuna nad on kohustusliku hariduse east väljas. Kui plaanid kolida kooliealise lapsega, veendu kindlasti eelnevalt võimalustes, külasta koole ja küsi koolihalduritelt!

Meie lugu – Kuidas me panime oma poja Austrias kooli

Oluline teave, mida meeles pidada: Alates 1. jaanuarist 2020 peab Ungari Haridusamet olema teavitatud igast välismaale viidud lasteaia- või koolieast lapsest. Kui meil on Ügyfélkapu (Kliendilüüs), on see protsess suhteliselt lihtne ja seda saab täielikult elektrooniliselt läbi viia. Juhul, kui meil ei ole Ügyfélkapu, saab vormi täita elektrooniliselt, kuid seejärel tuleb see välja printida, alla kirjutada ja saata postiga ametivormil märgitud aadressile.

2022. alguses, suure ebakindluse keskel, otsustasime lõpuks kolimise kasuks. Kuna polnud ühtegi kiireloomulist põhjust ja me olime Ungaris ettevõtjad, siis tahtsime kindlasti ära oodata kooliaasta lõpu. Mais alustasime üürikorterite otsimist internetis ja tegime esimesed sammud Austria ettevõtte asutamiseks.

Kui saabus juuni keskpaik Ungaris ja oli algkooli õppeaasta lõpu ning tunnistuste päev, hüvasti Oliver meie väike poeg oma klassiga ja õpetajatega, ning umbes nädal hiljem olime juba kolinud Austriasse. Meie koduseks paigaks sai Ida-Styria, veel lähedal Ungari piirile. Sel ajal, väheste keeleoskustega, võtsime ühendust kohaliku Volksschule direktoriga e-kirja teel. Juuni keskel kuni lõpus käis Austrias kooliõppetöö veel täies hoos, seega saime vastuse samal päeval. Direktor kirjutas, et Oliver paigutatakse sügisel tema vanusele sobivasse klassi. Kuna laps ei ole saksakeelne emakeelne, peab ta tegema MIKA-D testi, mille tulemused määravad, millist keeletoetust ta vajab järele jõudmiseks. Ta lisas vormid (Einschreibeunterlagen), mida meil on vaja täita sisseastumiseks, ja dokumendid, mida meil on vaja esitada.

Blanketide hulgas oli ka lasteaia registreerimise blankett, mis sisaldus üksikasjalikus teabelisas. Blanketite jaoks olid vajalikud Meldezet (elukohatõend) ja lapse sünnitõendi koopia. Hea nõuanne: te saate registratuurist taotleda mitmekeelseid koopiaid, mis sisaldavad ka saksa keelt. Lapse sotsiaalkindlustusnumber (Sozialversicherungsnummer) oli samuti nõutav, kuid see saabus suhteliselt hilja, seega palusime natuke kannatust.

Oliver Ungari kool palus Austria koolist kinnitust, et laps hakkab seal õppima septembrist. Volksschule väljastas selle meile kiiresti ja saatis e-postiga. Volksschule saatis ka suvel kirja vajalike koolitarvete loeteluga. Augustis saime teada, millisesse klassi laps pannakse. Õpilasi tervitab igapäevaselt riietusruumis Schulwart või Schulwartin, liiki hooldaja, kes aitab lapsi kohalejõudmisel ja jälgib korda. Palusime neilt abi esimesel päeval. Oliver nimi oli juba sisenemisuksel väljas koos tema klassiruumi täpse asukohaga. Oli raske jätta ta täiesti võõrakeelsesse keskkonda, kuid õnneks sai ta hästi hakkama ja nädalate jooksul mõistis nii palju, et navigeeris uues keskkonnas probleemideta. Ta sõlmis sõprussuhteid mitte ainult austria, vaid ka ungari ja teiste rahvuste lastega.