
Elamisloa registreerimise vorm Austrias – selle tähendus ungari keeles, selle hankimine ja teave
Meldezettel on tegelikult vorm, mida on Austrias vaja elukohatõendi (Meldebestätigung) saamiseks. Seda vormi kasutatakse andmete sisestamiseks Zentrale Melderegisterisse, mis on keskne elukoharegister, uue aadressi registreerimisel, aadressi muutmisel või aadressi mahakandmisel. Nende andmete põhjal saame Meldebestätigung’i ehk elukohatõendi.
Miks mul on Meldezettel vaja?
Iga Austrias püsivalt elav isik on kohustatud registreerima ja teatama kohalikele võimudele kõigist nende juures elunevatest alaealistes. Näiteks tuleb registreeruda esmakordselt Austriasse eluaset võttes ja uut peamist elukohta luues (sel juhul teatatakse ja loovutatakse samaaegselt ka eelmine elukoht), või uut kõrvalist elukohta luues. Vastsündinute puhul saab registreerimise teha koos sünnitõendi esitamisega. Selleks tuleb täita ainult Meldezettel-vorm. Sel juhul ei ole vaja täiendavalt kohalike võimudega registreerimist teostada.
Esmane ja teisene elukoht
Korter, mida keegi tahab teha oma elu keskpunktiks, loetakse alalise elukohana. Seda saab määrata näiteks seal veedetud aja, töökoha läheduse või pereliikmete elukohtade läheduse põhjal. Otsustav ei ole see, kas kõnealune isik nimetab korterit oma alalise elukohaks, vaid pigem see, mis tuleneb töö-, majandus- ja sotsiaalsete suhete terviklikest eluoludest.
Teisesed elukohad näitavad ühendusi ainult mingi eluetapiga, näiteks kus inimesed veedavad oma vaba aega või täidavad perioodilisi tegevusi. Austrias võivad inimesed luua mis tahes arvu teiseseid elukohti, kuid ainult ühe alalise elukoha.
Peamine elukoht mõjutab mitut valdkonda, nagu hääletusõigus, koolikohustus, lasteaias käimine, parkimisluba ja toetused.
Teate kohta esitatavad nõuded
Põhimõtteliselt võib igaüks, kellel on kehtiv elukoha aadress Austrias, taotleda elukohõiendi kohalikult omavalitsuselt. Tingimuseks on, et majutus peab tegelikult toimuma (mida majutaja kinnitab Meldebestätigung väljastamisega).
Teadaanne on kohustuslik kolme päeva jooksul uude eluruumi kolimisel, vastasel juhul võib selle täitmata jätmine kaasa tuua kuni 726-eurose trahvi ning korduvatel juhtudel kuni 2 180-eurose trahvi. Kui keegi registreerib aadressi, kus tegelikult ei ela, loetakse seda nn fiktiivseks registreerimiseks, mis samuti on ebaseaduslik.
Kuidas ma saan ligi Meldezettelile?
Registreerimisasutus (meldebehörde) on alati uue aadressi registreerimise eest vastutav asutus. See asub linnade ja valdade omavalitsuses, maakonnalinna linnavalitsuses ning Viinis vastava linnaosa ametiasutuses.
Registreerimine on võimalik isiklikult, kulleri kaudu või postiga; faksi ega e-posti teel ei saa registreerida. Registreerimiseks on vaja Meldezet-vormi, mida saab pädevatelt asutustelt, mõnedest tubakapoodidest või alla laadida ja välja printida. Isiklikul registreerimisel saate kohe Meldebestätigung-i. Registreerimine on tasuta.
Lisaks loetavatele isikuandmetele salvestab Meldezet-vorm ka usulise kuuluvuse. Kuid see on vabatahtlik ning soovitatav on märkida, et taotlejal ei ole usku. Vastasel juhul võtab märgitud konfessioon teiega peagi ühendust ja hakkab koguma märkimisväärset kohustuslikku makset aastas, mida nõutakse sisse, kui seda ei tasuta.
Blanketil tuleb märkida ZMR number, kui see on teada. See on kaheteistkümnekohaline number, mida kasutatakse ametiasutuste tuvastamiseks. Samuti on kohustuslik Meldepflichtige (registreerija) ja Unterkunftgeber (majutusandja) ehk majutusandja allkiri. Sõltumatu kinnisvara puhul tagab majutuse omanik ise. Iga isik peab täitma oma Meldezet-vormi ja esitama selle ametiasutusele. Vastavas ametiasutuses abistavad teid vormi täitmisel vajaduse korral.
Järgnevad dokumendid tuleb lisada:
- Avalik dokument, mis näitab taotleja ees- ja perekonnanime, perekonnanime enne esimest abielu, sünniaega, sünnikohta ja kodakondsust, näiteks sünnitunnistus.
- Mitte-Austria kodanikele: kehtiv pass.
- Vastsündinutele: lapse sünnitunnistus.
Teatatud Üksuses tuleb alaealised registreerida nende eestkostja poolt. Intellektipuudega isikud registreeritakse nende täisealise esindaja poolt.
Veebipõhine teenus on samuti saadaval registreerimiseks ja registrist kustutamiseks. Bürgerkarte kaudu täidetava veebipäringu puhul tuleks arvestada ligikaudu ühenädalase menetlusajaga ning Meldebestätigung saadetakse postiga. Meldebestätigung eest tuleb tasuda 3 eurot. Kui keegi tühistab elukoha ilma ümber registreerimata, saab seda teha ka oesterreich.gv.at kaudu. Siiski tuleb märkida, et veebipõhise registrist kustutamise järel ei ole digitaalne uuesti registreerimine võimalik. Elukohatõend (Meldebescheinigung) jääb kehtima kuni aadressi muutumiseni. Kui see juhtub, tuleb teha uus registreerimine.
Kodutute isikute aadressi tõendamine
Need, kellel puudub alaline elukoht, võivad saada elukohutõendi, kui nad suudavad veenvalt tõestada, et nende elu keskpunkt on olnud ainuüksi kindlas kogukonnaalas vähemalt ühe kuu jooksul ning nad saavad näidata kontaktaadressi, mida nad regulaarselt külastavad, näiteks varjupaik või sotsiaalteenuste kontor.
Mida saan teha, kui andmed muutuvad?
Kui isikuandmed muutuvad, näiteks pärast abiellumist, ei pea kohalikku ametiasutust täiendavalt teavitama. Nime muutused või kodakondsuse omandamine või kaotamine edastatakse ja registreeritakse ZMR-is automaatselt.
Mida teha, kui ma kaotan oma aadressitõendi?
Kui aadressitõend (Meldebestätigung) on kadunud, on igal inimesel võimalus taotleda aadressitõendi väljastamist uuesti või saada aadressregistreerimise teavet, esitades fotoga isikutunnistuse asjakohasele kohalikule ametiasutusele.
See nõuab ametlikku taotlust ja teavitamist posti teel. Kontrollimise tasu on 14,30 eurot, kohaliku aadressiregistri päringute eest 2,10 eurot ning keskse aadressiregistri päringute eest 3,30 eurot.
Meldelehe allalaadimine
Allpool näete, milline välja näeb Meldezettel, kuid ärge kasutage neid illustratsioone ning veenduge, et kasutate kõige viimasemat versiooni! Ametliku Meldezettel versiooni saate alla laadida siit.



